Välistrasside ehitamisel kasutatakse nii lahtist kui kinnist meetodit.
Lahtine meetod koosneb rennide kaevamisest ja torude asetamisest edasise lokaalse- või toodud pinnasega kattmisega. Kinnine meetod koosneb torustiku rajamisest ilma pinnase lahti avamata.
Kinnine meetod koosneb torustiku rajamisest ilma pinnase lahti avamata. Kinnisel meetodil torustiku rajamisel on olemas mittu erinevaid meetodeit: puurimine, läbitorge, mikrotunnel.
Lahtisel meetodil teoastavate tööde eelised:
- Traditsiooniline torustiku rajamine;
- Täpne vastavus nõutavatele kalletele ja projektimõõtühikutele torustiku paigaldamise käigus;
- Visuaalse kontrollivõimalus teiste kommunikatsioonidega lõikumisel.
Lahtisel meetodil teostavate tööde puudused:
- Põhjavee ja paekivi olemasolu;
- Linnatranspordi liikumise ümbersuunamine ja linna kommunikatsiooniteenuste ametitega kooskõlastamine.
Kinnisel meetodil teoastavate tööde eelised:
- Lubab teostada töid liikluse takistamata;
- Säästab tööde valmistamiseaega.
Kinnisel meetodil teoastavate tööde puudused:
- Ei ole võimalik tuvastada olemasolevate kommunikatsioonidega lõikumiseohtu – nende kahjustamise juhul toob see kaasa taastamise lisakulusid;
- Üsna kõrge tööde maksumus;
- Projektitrasside kalletele vastavuse hoidmise keerulisus.
Välistrasside- kinnisel meetodil ehitamise rakendus võimaldab säästa aega, mida tuleks muul juhul kulutada vajalikke kooskõlastuste kogunemisele ning liiklusekorralduse muutmise korraldamisele. Kuid lahtine meetod garanteerib trasside paigaldust vastavuses projektiga, mis positiivselt mõjutab ehitustööde kvaliteeti ka pärast garantiitähtaja lõppemist.
